20.septembri Emade Hommikul Kaubamajas rääkisime toitumisnõustamisest, tervislikest valikutest
toidupoes ning D-vitamiini vajadusest.
On üldteada, et õige toitumine tagab parema tervise. Kui
mujal maailmas on toitumisnõustamine juba levinud ja tunnustatud eriala,
siis Eestis on tegemist üsna uue valdkonnaga. Toitumisnõustamine tegeleb
eeskätt tervisehäirete põhjuste ja mitte tagajärgedega. Toitumisnõustamine
toetab tavameditsiini ning sellest on abi paljude krooniliste haiguste puhul,
samuti kaaluprobleemide, seedeprobleemide, toiduallergiate ja -talumatuste
puhul. Meie kiirelt arenevas ja keerukas ühiskonnas kasvab üha rohkem vajadus
teadmiste ja teadlikkuse järele, et teha õigeid valikuid ja seda ka toitumise
vallas.
Uuemad teaduslikud uuringud on näidanud, et D-vitamiini on meie organismil vaja suuremates
kogustes kui siiani on arvatud. D-vitamiin ei aita kaltsiumi transportijana
mitte ainult meie luid tervetena hoida, vaid aktiveerib ka kudede tööd ning on
väga oluline komponent meie immuunsüsteemi, veresoonte jne tervise jaoks.
Söögist saame D-vitamiini liiga vähe. Suvisel ajal saame D-vitamiini päikese
käes olles (ca 15-20 min iga päev ilma päikesekreemita). Päikesevaesemal suvel
ning sügis-talvisel-varakevadisel ajal soovitatakse D-vitamiini lisandina
juurde võtta. Selleks sobib kõige paremini D3-vitamiin ehk kolikaltsiferool,
mida on orgnismil kerge omastada. Imikute esimesel kahel eluaastal on
soovitatav kogus 400 RÜ (rahvusvahelist ühikut) ehk 10 mikrogrammi päevas.
Vanematele lastele ja täiskasvanutele vähemalt 800 RÜ ehk 20 mikrogrammi
päevas. Oma D-vitamiini taset on igaühel võimalik määrata ka
vereprooviga. Eestis loetakse normaalseks D-vitamiini määraks veres 22-94
nmol/L. Organismi toetuseks ja normaalseks toimimiseks võikski see olla vähemalt 60 nmol/L. Alla selle piiri loetakse
mujal maailmas juba D-vitamiini vaeguseks. Kogemused on näidanud, et paljudel
eestlastel on D-vitamiini näitaja ca 30 nmol/L, mis on juba suur vaegus.
Tervislikest valikutest toidupoes tasuks kindlasti jälgida, et pool meie taldrikust
moodustaksid köögiviljad, puuviljad, marjad ja seda võimalikult erinevates
värvitoonides (7 vikerkaarevärvi), sest iga värv sisaldab erinevaid toitaineid,
mida meie organism vajab. Veerand taldrikust võiks olla kaetud teraviljadega ja
ka nende seas on võimalik teha mitmekülgne valik - nisu ja rukki kõrval tarbida
ka otra, kaera, tatart, hirssi ning uusi põnevaid ja tervislikke variante nagu
kinoa. Rasvu ei maksa karta. Nn head rasvad on meile väga vajalikud ning on
muuhulgas kasulikud mälule ning aitavad isegi kaalu langetada. Selliseid häid
rasvu saame seemnetest-pähklitest ja nende külmpressõlidest, mille juures peaks
aga kindlasti teadma, et neid ei tohi kuumutada. Praadimiseks sobivad hästi
oliiviõli, palmi- ja kookosrasv. Head rasvavalikud on ka avokaadod ja oliivid.
Lisaks võiksime rohkem süüa ube, herneid ja läätsi. Nende suure valgu ja
kiudainete sisalduse tõttu mõjuvad nad muuhulgas soodsalt ka kolesteroolitaseme
alandamiseks. Piimatoodetest soovitan panna suuremat rõhku hapendatud toodetele
nagu maitsestamata jogurt, keefir, hapupiim, sest nii saame ka seedesüsteemi
jaoks vajalikke häid baktereid. Tasakaalustatud toitumise kohta saab lugeda
juurde http://www.nootri.com/et/blogi/14-tasakaalus-toitumine
Külas käis toitumisnõustaja
Kristiina Singer.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar